Markus 14
1 Paasapüha ja hapnemata leibade pühani oli jäänud kaks päeva. Ülempreestrid ja vaimulikud juhid üritasid leida salajast võimalust, et Jeesus kinni võtta ja tappa.
tadA nistArotsavakiNvahInapUpotsavayorArambhasya dinadvaye. avashiShTe pradhAnayAjakA adhyApakAshcha kenApi Chalena yIshuM dharttAM hantu ncha mR^igayA nchakrire;
2 „Aga mitte paasapüha ajal, “rääkisid nad isekeskis, „muidu võib rahvas mässama hakata.“
kintu lokAnAM kalahabhayAdUchire, nachotsavakAla uchitametaditi|
3 Vahepeal oli Jeesus Betaanias ja sõi lauas pidalitõbise Siimona kojas. Üks naine tuli alabasternõuga, milles oli väga kallis ja puhas nardiõli. Ta purustas nõu ja valas õli Jeesusele pea peale.
anantaraM baithaniyApure shimonakuShThino gR^ihe yoshau bhotkumupaviShTe sati kAchid yoShit pANDarapAShANasya sampuTakena mahArghyottamatailam AnIya sampuTakaM bhaMktvA tasyottamA Nge tailadhArAM pAtayA nchakre|
4 Mõned kohalviibijaist ärritusid ja ütlesid: „Milleks raisata seda parfüümi?
tasmAt kechit svAnte kupyantaH kathitavaMntaH kutoyaM tailApavyayaH?
5 Selle oleks saanud aastapalga eest maha müüa ja raha vaestele anda.“Nad olid naise peale pahased.
yadyetat taila vyakreShyata tarhi mudrApAdashatatrayAdapyadhikaM tasya prAptamUlyaM daridralokebhyo dAtumashakShyata, kathAmetAM kathayitvA tayA yoShitA sAkaM vAchAyuhyan|
6 Kuid Jeesus vastas: „Jätke ta rahule! Miks te kritiseerite teda selle eest, et ta teeb minu heaks midagi ilusat?
kintu yIshuruvAcha, kuta etasyai kR^ichChraM dadAsi? mahyamiyaM karmmottamaM kR^itavatI|
7 Vaeseid on alati teie juures ja te saate neid aidata, millal iganes soovite. Kuid mina ei ole alati teie juures.
daridrAH sarvvadA yuShmAbhiH saha tiShThanti, tasmAd yUyaM yadechChatha tadaiva tAnupakarttAM shaknutha, kintvahaM yubhAbhiH saha nirantaraM na tiShThAmi|
8 Ta tegi, mida oskas: ta võidis ennetavalt mu ihu matmise jaoks.
asyA yathAsAdhyaM tathaivAkarodiyaM, shmashAnayApanAt pUrvvaM sametya madvapuShi tailam amarddayat|
9 Ma räägin teile tõtt: kus iganes maailmas head sõnumit kuulutatakse, meenutavad inimesed seda, mida ta tegi.“
ahaM yuShmabhyaM yathArthaM kathayAmi, jagatAM madhye yatra yatra susaMvAdoyaM prachArayiShyate tatra tatra yoShita etasyAH smaraNArthaM tatkR^itakarmmaitat prachArayiShyate|
10 Siis Juudas Iskariot, üks kaheteistkümnest jüngrist, läks ülempreestrite juurde ja leppis kokku, et annab Jeesuse nende kätte.
tataH paraM dvAdashAnAM shiShyANAmeka IShkariyotIyayihUdAkhyo yIshuM parakareShu samarpayituM pradhAnayAjakAnAM samIpamiyAya|
11 Kui nad seda kuulsid, olid nad rõõmsad ja lubasid talle tasuda. Nii hakkas Juudas otsima võimalust Jeesust reeta.
te tasya vAkyaM samAkarNya santuShTAH santastasmai mudrA dAtuM pratyajAnata; tasmAt sa taM teShAM kareShu samarpaNAyopAyaM mR^igayAmAsa|
12 Hapnemata leibade püha esimesel päeval, ajal kui paasatall ohverdati, küsisid Jeesuse jüngrid temalt: „Kuhu me peaksime minema sulle paasasöömaaega valmistama?“
anantaraM kiNvashUnyapUpotsavasya prathame. ahani nistArotmavArthaM meShamAraNAsamaye shiShyAstaM paprachChaH kutra gatvA vayaM nistArotsavasya bhojyamAsAdayiShyAmaH? kimichChati bhavAn?
13 Ta saatis kaks jüngrit ja ütles neile: „Minge linna ja seal näete üht meest veekannu kandmas. Minge tema kannul
tadAnIM sa teShAM dvayaM prerayan babhAShe yuvayoH puramadhyaM gatayoH sato ryo janaH sajalakumbhaM vahan yuvAM sAkShAt kariShyati tasyaiva pashchAd yAtaM;
14 ja kui ta läheb majja sisse, küsige selle omanikult, kus saaksin ma koos oma jüngritega paasapüha tähistada.
sa yat sadanaM pravekShyati tadbhavanapatiM vadataM, gururAha yatra sashiShyohaM nistArotsavIyaM bhojanaM kariShyAmi, sA bhojanashAlA kutrAsti?
15 Ta viib teid suurde ülemise korruse tuppa, mis on sisustatud ja valmis. Saate seal meie jaoks ettevalmistused teha.“
tataH sa pariShkR^itAM susajjitAM bR^ihatIcha ncha yAM shAlAM darshayiShyati tasyAmasmadarthaM bhojyadravyANyAsAdayataM|
16 Jüngrid läksid linna ja leidsid kõik nii, nagu ta oli kirjeldanud. Nad valmistasid paasasöömaaja.
tataH shiShyau prasthAya puraM pravishya sa yathoktavAn tathaiva prApya nistArotsavasya bhojyadravyANi samAsAdayetAm|
17 Õhtul läks Jeesus koos kaheteistkümne jüngriga sinna.
anantaraM yIshuH sAyaMkAle dvAdashabhiH shiShyaiH sArddhaM jagAma;
18 Kui nad istusid ja sõid, ütles Jeesus: „Ma räägin teile tõtt: üks teist reedab mu. Üks neist, kes praegu minuga koos söövad.“
sarvveShu bhojanAya propaviShTeShu sa tAnuditavAn yuShmAnahaM yathArthaM vyAharAmi, atra yuShmAkameko jano yo mayA saha bhuMkte mAM parakereShu samarpayiShyate|
19 Nad olid vapustatud ja igaüks küsis: „Ega see mina pole?“
tadAnIM te duHkhitAH santa ekaikashastaM praShTumArabdhavantaH sa kimahaM? pashchAd anya ekobhidadhe sa kimahaM?
20 „See on üks kaheteistkümnest, kes minuga koos sellest toidust osa saab, “vastas Jeesus.
tataH sa pratyavadad eteShAM dvAdashAnAM yo jano mayA samaM bhojanApAtre pANiM majjayiShyati sa eva|
21 „Inimese Poeg sureb, just nagu Pühakiri ette kuulutas. Aga kui kohutav on see selle inimese jaoks, kes inimese Poja reedab! Sellel inimesel oleks parem, kui ta poleks kunagi sündinud.“
manujatanayamadhi yAdR^ishaM likhitamAste tadanurUpA gatistasya bhaviShyati, kintu yo jano mAnavasutaM samarpayiShyate hanta tasya janmAbhAve sati bhadramabhaviShyat|
22 Söömise ajal võttis Jeesus kätte leiva, õnnistas seda ja andis neile. „Võtke. See on minu ihu, “ütles ta neile.
apara ncha teShAM bhojanasamaye yIshuH pUpaM gR^ihItveshvaraguNAn anukIrtya bha NktvA tebhyo dattvA babhAShe, etad gR^ihItvA bhu njIdhvam etanmama vigraharUpaM|
23 Seejärel võttis ta karika, õnnistas seda ja andis neile. Nad kõik jõid selle seest.
anantaraM sa kaMsaM gR^ihItveshvarasya guNAn kIrttayitvA tebhyo dadau, tataste sarvve papuH|
24 „See on minu veri, “ütles ta neile, „kokkulepe, mis on välja valatud paljude eest.
aparaM sa tAnavAdId bahUnAM nimittaM pAtitaM mama navInaniyamarUpaM shoNitametat|
25 Ma räägin teile tõtt: ma ei joo viinapuu viljast kuni selle päevani, mil ma joon seda värskelt Jumala riigis.“
yuShmAnahaM yathArthaM vadAmi, Ishvarasya rAjye yAvat sadyojAtaM drAkShArasaM na pAsyAmi, tAvadahaM drAkShAphalarasaM puna rna pAsyAmi|
26 Pärast seda, kui nad olid psalmi laulnud, asusid nad teele Õlimäe poole.
tadanantaraM te gItamekaM saMgIya bahi rjaitunaM shikhariNaM yayuH
27 „Te kõik jätate mu maha, “ütles Jeesus neile. „Sest nagu Pühakirjas on öeldud: „Ma ründan karjast ja lambad pillutatakse täiesti laiali.“
atha yIshustAnuvAcha nishAyAmasyAM mayi yuShmAkaM sarvveShAM pratyUho bhaviShyati yato likhitamAste yathA, meShANAM rakShaka nchAhaM prahariShyAmi vai tataH| meShANAM nivaho nUnaM pravikIrNo bhaviShyati|
28 Aga pärast seda, kui ma olen surnuist üles tõusnud, lähen ma teie eel Galileasse.“
kantu madutthAne jAte yuShmAkamagre. ahaM gAlIlaM vrajiShyAmi|
29 „Ma ei jäta sind maha isegi siis, kui kõik teised seda teevad, “vastas Peetrus.
tadA pitaraH pratibabhAShe, yadyapi sarvveShAM pratyUho bhavati tathApi mama naiva bhaviShyati|
30 Jeesus lausus talle: „Ma ütlen sulle tõtt, et täna, selsamal ööl, enne kui kukk kaks korda kireb, salgad sa kolm korda, et sa mind üldse tunned.“
tato yIshuruktAvAn ahaM tubhyaM tathyaM kathayAmi, kShaNAdAyAmadya kukkuTasya dvitIyavAraravaNAt pUrvvaM tvaM vAratrayaM mAmapahnoShyase|
31 Kuid Peetrus oli täiesti järeleandmatu ja ütles: „Isegi kui pean sinuga koos surema, ei salga ma sind kunagi.“Kõik nad ütlesid sama.
kintu sa gADhaM vyAharad yadyapi tvayA sArddhaM mama prANo yAti tathApi kathamapi tvAM nApahnoShye; sarvve. apItare tathaiva babhAShire|
32 Nad jõudsid paika, mida nimetati Ketsemaniks, kus Jeesus ütles oma jüngritele: „Istuge siin, sel ajal kui mina lähen ja palvetan.“
apara ncha teShu getshimAnInAmakaM sthAna gateShu sa shiShyAn jagAda, yAvadahaM prArthaye tAvadatra sthAne yUyaM samupavishata|
33 Ta võttis Peetruse, Jaakobuse ja Johannese endaga kaasa. Ta muutus väga rahutuks ja murelikuks.
atha sa pitaraM yAkUbaM yohana ncha gR^ihItvA vavrAja; atyantaM trAsito vyAkulitashcha tebhyaH kathayAmAsa,
34 Jeesus ütles neile: „Minu ahastus on nii piinarikas, et mul on tunne, et ma suren. Palun jääge siia ja olge valvsad.“
nidhanakAlavat prANo me. atIva daHkhameti, yUyaM jAgratotra sthAne tiShThata|
35 Ta läks veidi eemale ja langes siis maha. Ta palvetas ja palus, et kui oleks võimalik, säästetaks teda ajast, mis oli tulemas.
tataH sa ki nchiddUraM gatvA bhUmAvadhomukhaH patitvA prArthitavAnetat, yadi bhavituM shakyaM tarhi duHkhasamayoyaM matto dUrIbhavatu|
36 „Abba, Isa! Sina suudad kõike, “ütles ta. „Palun võta see kannatustekarikas minult ära. Siiski mitte minu tahte järgi, vaid selle järgi, mida sina tahad.“
aparamuditavAn he pita rhe pitaH sarvveM tvayA sAdhyaM, tato hetorimaM kaMsaM matto dUrIkuru, kintu tan mamechChAto na tavechChAto bhavatu|
37 Siis tuli Jeesus tagasi ja leidis jüngrid magamas. „Siimon, kas sa magad?“küsis ta Peetruselt. „Kas sa ei suutnud ühtki tundi ärkvel püsida?
tataH paraM sa etya tAn nidritAn nirIkShya pitaraM provAcha, shimon tvaM kiM nidrAsi? ghaTikAmekAm api jAgarituM na shaknoShi?
38 Ole valvas ja palveta, et sa kiusatusse ei satuks. Vaim on valmis, aga ihu on nõrk.“
parIkShAyAM yathA na patatha tadarthaM sachetanAH santaH prArthayadhvaM; mana udyuktamiti satyaM kintu vapurashaktikaM|
39 Ta läks veel kord nende juurest ära ja palvetas samade sõnadega.
atha sa punarvrajitvA pUrvvavat prArthayA nchakre|
40 Seejärel tuli ta tagasi ja leidis nad jälle magamas, sest nad ei suutnud silmi lahti hoida. Nad ei teadnud, mida öelda!
parAvR^ityAgatya punarapi tAn nidritAn dadarsha tadA teShAM lochanAni nidrayA pUrNAni, tasmAttasmai kA kathA kathayitavyA ta etad boddhuM na shekuH|
41 Ta tuli kolmandat korda tagasi ja küsis neilt: „Kas te ikka veel magate? Kas te ikka veel puhkate? Sellest piisab, sest aeg on käes! Vaadake, inimese Poeg antakse kohe patuste kätte.
tataHparaM tR^itIyavAraM Agatya tebhyo. akathayad idAnImapi shayitvA vishrAmyatha? yatheShTaM jAtaM, samayashchopasthitaH pashyata mAnavatanayaH pApilokAnAM pANiShu samarpyate|
42 Tõuske üles! Lähme! Näete, sealt tuleb mu äraandja.“
uttiShThata, vayaM vrajAmo yo jano mAM parapANiShu samarpayiShyate pashyata sa samIpamAyAtaH|
43 Kui ta veel rääkis, siis jõudis kohale Juudas − üks kaheteistkümnest jüngrist − koos mõõkade ja nuiadega varustatud jõuguga, kelle olid saatnud ülempreestrid, vaimulikud juhid ja vanemad.
imAM kathAM kathayati sa, etarhidvAdashAnAmeko yihUdA nAmA shiShyaH pradhAnayAjakAnAm upAdhyAyAnAM prAchInalokAnA ncha sannidheH kha NgalaguDadhAriNo bahulokAn gR^ihItvA tasya samIpa upasthitavAn|
44 Äraandja oli nendega kokku leppinud märgi: „Ta on see, keda ma suudlen. Võtke ta kinni ja viige valve all minema.“
apara nchAsau parapANiShu samarpayitA pUrvvamiti sa NketaM kR^itavAn yamahaM chumbiShyAmi sa evAsau tameva dhR^itvA sAvadhAnaM nayata|
45 Juudas läks otse Jeesuse juurde. „Rabi, “ütles ta ja suudles teda armastavalt.
ato hetoH sa Agatyaiva yoshoH savidhaM gatvA he guro he guro, ityuktvA taM chuchumba|
46 Niisiis haarasid nad Jeesusest ja võtsid ta kinni.
tadA te tadupari pANInarpayitvA taM dadhnuH|
47 Kuid üks sealviibijaist tõmbas oma mõõga välja ja lõi ülempreestri sulast nii, et lõikas tal kõrva maha.
tatastasya pArshvasthAnAM lokAnAmekaH kha NgaM niShkoShayan mahAyAjakasya dAsamekaM prahR^itya tasya karNaM chichCheda|
48 „Kas ma olen mingi mässaja, et tulite mind mõõkade ja nuiadega kinni võtma?“küsis Jeesus neilt.
pashchAd yIshustAn vyAjahAra kha NgAn laguDAMshcha gR^ihItvA mAM kiM chauraM dharttAM samAyAtAH?
49 „Ma olin teiega koos ja õpetasin iga päev templis. Miks te siis mind kinni ei võtnud? Aga kõik see toimub selleks, et Pühakiri täide läheks.“
madhyemandiraM samupadishan pratyahaM yuShmAbhiH saha sthitavAnatahaM, tasmin kAle yUyaM mAM nAdIdharata, kintvanena shAstrIyaM vachanaM sedhanIyaM|
50 Siis jätsid kõik jüngrid Jeesuse maha ja põgenesid.
tadA sarvve shiShyAstaM parityajya palAyA nchakrire|
51 (Üks tema järelkäijatest oli noor mees, kellel oli seljas üksnes linane rüü.
athaiko yuvA mAnavo nagnakAye vastramekaM nidhAya tasya pashchAd vrajan yuvalokai rdhR^ito
52 Nad haarasid temast kinni, kuid ta jooksis minema ja jättis oma rõiva maha.)
vastraM vihAya nagnaH palAyA nchakre|
53 Jeesus viidi ülempreestri majja, kuhu olid kogunenud kõik ülempreestrid, vanemad ja vaimulikud õpetajad.
apara ncha yasmin sthAne pradhAnayAjakA upAdhyAyAH prAchInalokAshcha mahAyAjakena saha sadasi sthitAstasmin sthAne mahAyAjakasya samIpaM yIshuM ninyuH|
54 Peetrus järgnes talle eemalt ning läks ülempreestri maja hoovi. Ta istus koos valvuritega maha ja soojendas end tule ääres.
pitaro dUre tatpashchAd itvA mahAyAjakasyATTAlikAM pravishya ki NkaraiH sahopavishya vahnitApaM jagrAha|
55 Sees üritasid ülempreestrid ja kogu kokkutulnud nõukogu leida mingit tõendit, et saaks Jeesuse surma mõista, kuid nad ei suutnud midagi leida.
tadAnIM pradhAnayAjakA mantriNashcha yIshuM ghAtayituM tatprAtikUlyena sAkShiNo mR^igayA nchakrire, kintu na prAptAH|
56 Paljud andsid tema vastu valetunnistusi, kuid nende väited ei sobinud kokku.
anekaistadviruddhaM mR^iShAsAkShye dattepi teShAM vAkyAni na samagachChanta|
57 Mõned neist tõusid Jeesuse vastu valet rääkima.
sarvvasheShe kiyanta utthAya tasya prAtikUlyena mR^iShAsAkShyaM dattvA kathayAmAsuH,
58 „Me kuulsime teda ütlemas: „Ma hävitan selle templi, mis on inimkätega ehitatud, ning ehitan selle kolme päevaga üles ilma käsi kasutamata.““
idaM karakR^itamandiraM vinAshya dinatrayamadhye punaraparam akarakR^itaM mandiraM nirmmAsyAmi, iti vAkyam asya mukhAt shrutamasmAbhiriti|
59 Kuid isegi siin ei läinud nende tunnistus ühte.
kintu tatrApi teShAM sAkShyakathA na sa NgAtAH|
60 Siis tõusis ülempreester nõukogu ees püsti ja küsis Jeesuselt: „Kas sul ei ole midagi öelda vastuseks nendele süüdistustele, mis on sinu vastu esitatud?“
atha mahAyAjako madhyesabham utthAya yIshuM vyAjahAra, ete janAstvayi yat sAkShyamaduH tvametasya kimapyuttaraM kiM na dAsyasi?
61 Aga Jeesus vaikis edasi ega vastanud. Nii küsis ülempreester uuesti: „Kas sina oled Messias, Õndsa Poeg?“
kintu sa kimapyuttaraM na datvA maunIbhUya tasyau; tato mahAyAjakaH punarapi taM pR^iShTAvAn tvaM sachchidAnandasya tanayo. abhiShiktastratA?
62 „Jah, olen, “vastas Jeesus, „ja te näete inimese Poega Kõikväelise paremal käel istumas ning taeva pilvedega tulemas.“
tadA yIshustaM provAcha bhavAmyaham yUya ncha sarvvashaktimato dakShINapArshve samupavishantaM megha mAruhya samAyAnta ncha manuShyaputraM sandrakShyatha|
63 Ülempreester käristas oma riided lõhki ja küsis: „Miks on meil veel tunnistajaid vaja?
tadA mahAyAjakaH svaM vamanaM ChitvA vyAvaharat
64 Te kuulsite jumalateotust! Missugune on teie vastus?“Nad kõik leidsid ta süüdi olevat ja mõistsid ta surma.
kimasmAkaM sAkShibhiH prayojanam? IshvaranindAvAkyaM yuShmAbhirashrAvi kiM vichArayatha? tadAnIM sarvve jagadurayaM nidhanadaNDamarhati|
65 Siis hakkasid mõned neist tema peale sülitama. Keegi sidus tal silmad kinni, lõi teda rusikatega ja ütles: „Kuuluta siis meile prohvetlikult, „prohvet“!“Valvurid viisid ta ära ja peksid ta vaeseomaks.
tataH kashchit kashchit tadvapuShi niShThIvaM nichikShepa tathA tanmukhamAchChAdya chapeTena hatvA gaditavAn gaNayitvA vada, anucharAshcha chapeTaistamAjaghnuH
66 Samal ajal oli Peetrus all õues. Üks ülempreestri teenijatüdrukutest möödus
tataH paraM pitare. aTTAlikAdhaHkoShThe tiShThati mahAyAjakasyaikA dAsI sametya
67 ja nähes Peetrust end soojendamas, vaatas talle otsa ja ütles: „Sina olid ka koos Naatsareti Jeesusega!“
taM vihnitApaM gR^ihlantaM vilokya taM sunirIkShya babhAShe tvamapi nAsaratIyayIshoH sa NginAm eko jana AsIH|
68 Kuid Peetrus salgas seda. „Ma ei tea, millest sa räägid või mida sa mõtled, “vastas ta. Seejärel läks ta välja eesõue ja kukk kires.
kintu sopahnutya jagAda tamahaM na vadmi tvaM yat kathayami tadapyahaM na buddhye| tadAnIM pitare chatvaraM gatavati kukkuTo rurAva|
69 Teda seal nähes kordas teenijatüdruk ümberolijatele: „See mees on üks neist!“
athAnyA dAsI pitaraM dR^iShTvA samIpasthAn janAn jagAda ayaM teShAmeko janaH|
70 Taas kord eitas Peetrus seda. Veidi hiljem öeldi Peetrusele uuesti: „Sa oled kindlasti üks neist, sest ka sina oled galilealane!“
tataH sa dvitIyavAram apahnutavAn pashchAt tatrasthA lokAH pitaraM prochustvamavashyaM teShAmeko janaH yatastvaM gAlIlIyo nara iti tavochchAraNaM prakAshayati|
71 Peetrus kutsus taeva enda tunnistajaks ja vandus: „Ma ei tunne seda meest, kellest te räägite.“
tadA sa shapathAbhishApau kR^itvA provAcha yUyaM kathAM kathayatha taM naraM na jAne. ahaM|
72 Samal hetkel kires kukk teist korda. Siis meenus Peetrusele, mida Jeesus oli talle öelnud: „Enne kui kukk kaks korda kireb, salgad sina mind kolm korda.“Kui ta mõistis, mida ta oli teinud, puhkes ta nutma.
tadAnIM dvitIyavAraM kukkuTo. arAvIt| kukkuTasya dvitIyaravAt pUrvvaM tvaM mAM vAratrayam apahnoShyasi, iti yadvAkyaM yIshunA samuditaM tat tadA saMsmR^itya pitaro roditum Arabhata|
