Matteuse 25
1 Siis on taevariik kui kümme neitsit, kes võtsid oma lambid ja läksid peigmehele vastu.
Then ye kyngdome of heven shalbe lykened vnto. x. virgins which toke their lampes and wet to mete the brydgrome:
2 Viis neist olid rumalad ja viis arukad.
fyve of them were folysshe and fyve were wyse.
3 Rumalad võtsid kaasa küll lambid, kuid ei võtnud õli.
The folysshe toke their lampes but toke none oyle wt the.
4 Arukad võtsid aga lampidele lisaks kaasa õlianumad.
But ye wyse tooke oyle wt the in their vesselles wt their lampes also.
5 Kui peigmehe tulek viibis, jäid nad kõik uniseks ja uinusid magama.
Whill the brydgrome taryed all slombred and slepte.
6 Keskööl aga kõlas hüüd: „Peigmees tuleb! Minge talle vastu!“
And even at mydnyght there was a crye made: beholde the brydgrome cometh goo out against him.
7 Siis ärkasid kõik need neitsid ja hakkasid lampe kohendama.
Then all those virgins arose and prepared their lampes.
8 Ja rumalad ütlesid arukatele: „Andke meile osa oma õlist, sest meie lambid kustuvad!“
And ye folysshe sayde to ye wyse: geve vs of youre oyle for our lampes goo out?
9 Kuid arukad vastasid: „Ei mingil juhul! Sellest ei jätku meile ja teile! Minge parem kaupmeeste juurde ja ostke enestele ise!“
but ye wyse answered sayinge. Not so lest ther be not ynough for vs and you: but goo rather to them yt sell and by for youre selves.
10 Ent kui nad olid teel õli ostma, tuli peigmees, ja kes olid valmis, sisenesid temaga pulmamajja, ja uks suleti.
And whill they went to bye ye brydgrome came: and they yt were redy went in with him to ye weddinge and the gate was shett vp:
11 Hiljem tulid ka need teised neitsid ja ütlesid: „Isand, isand, ava meile!“
Afterwardes came also ye other virgins sayinge: master master open to vs.
12 Tema aga vastas neile: „Tõesti, ma ütlen teile, ma ei tunne teid.“
But he answered and sayde: verely I saye vnto you: I knowe not you.
13 Seepärast valvake, sest te ei tea seda päeva ega tundi!
Watche therefore: for ye knowe nether the daye nor yet the houre when the sonne of man shall come.
14 Ja jälle, taevariik on kui mees, kes pidi minema reisile. Ta kutsus oma sulased ja usaldas vara nende hoolde.
Lykwyse as a certeyne ma redy to take his iorney to a straunge coutre called his servautes and delivered to them his gooddes.
15 Ühele ta andis viis talenti, teisele kaks ja kolmandale ühe, igaühele tema suutlikkust mööda, ning reisis ära.
And vnto one he gave. v. talentes to another. ii. and to another one: to every man after his abilite and streyght waye departed.
16 Kohe läks see, kes oli saanud viis talenti, paigutas need ärisse ja teenis veel viis talenti.
Then he that had receaved the fyve talentes went and bestowed them and wanne other fyve talentes.
17 Nõndasamuti ka kaks talenti saanu sai teist kaks juurde.
Lykwyse he that receaved. ii. gayned other. ii.
18 Aga kes oli saanud ühe, läks ja kaevas maasse augu ning peitis ära oma isanda raha.
But he yt receaved ye one went and digged a pit in the erth and hyd his masters money.
19 Pika aja pärast tuli nende sulaste isand tagasi ja päris neilt aru.
After a longe season ye lorde of those servauntes came and rekened with the.
20 Tema ette astus see, kes oli saanud viis talenti, lisas sellele veel viis talenti ja ütles: „Isand, sa usaldasid mulle viis talenti. Vaata, ma olen teeninud teist viis talenti!“
Then came he yt had receaved fyve talentes and brought other fyve talentes sayinge: master thou deliveredst vnto one fyve talentes: beholde I have gayned wt the fyve talentes moo.
21 Isand ütles talle: „Hästi tehtud, sa tubli ja ustav sulane! Sa oled olnud ustav pisku üle, ma panen su palju üle. Tule sisse ja saa osa oma isanda rõõmust!“
The his master sayde vnto him: well good servaut and faithfull. Thou hast bene faithfull in lytell I will make the ruler over moche: entre in into thy masters ioye.
22 Tuli ka see, kes oli saanud kaks talenti, ja ütles: „Isand, sa usaldasid mulle kaks talenti. Vaata, ma olen teeninud veel kaks!“
Also he that receaved. ii. talentes came and sayde: master thou deliveredest vnto me. ii. talentes: beholde I have wone. ii. other talentes with them.
23 Isand ütles tallegi: „Hästi tehtud, sa tubli ja ustav sulane! Sa oled olnud ustav pisku üle, ma panen su palju üle. Tule sisse ja saa osa oma isanda rõõmust!“
And his master sayde vnto him well good servaunt and faithfull. Thou hast bene faithfull in lytell I wyll make the ruler over moche: go in into thy masters ioye.
24 Tuli ka see, kes oli saanud ühe talendi. Ta ütles: „Isand, ma tean, et sa oled vali mees. Sa lõikad sealt, kuhu sa ei ole külvanud, ja kogud sealt, kuhu sa ei ole seemet puistanud.
Then he which had receaved ye one talent came and sayd: master I considered yt thou wast an harde man which repest where thou sowedst not and gadderest where thou strawedst not
25 Ma kartsin, läksin ja peitsin sinu talendi maa sisse. Vaata, siin on sinu oma!“
and was therfore afrayde and went and hyd thy talent in ye erth: Beholde thou hast thyn awne.
26 Tema isand aga vastas talle: „Sa halb ja laisk sulane! Sa teadsid, et ma lõikan sealt, kuhu ma ei ole külvanud, ja kogun sealt, kuhu ma ei ole seemet puistanud!
His master answered and sayde vnto him: thou evyll servaut and slewthfull thou knewest yt I repe where I sowed not and gaddre where I strawed not:
27 Siis sa oleksid pidanud mu raha panema panka, ja tulles ma oleksin saanud selle tagasi kasuga.
thou oughtest therfore to have had my money to ye chaugers and then at my comynge shulde I have receaved myne awne with vauntage.
28 Seepärast võtke nüüd tema käest talent ära ja andke sellele, kellel on kümme talenti!
Take therfore the talent from him and geve it vnto him which hath. x. talentes.
29 Sest igaühele, kellel on, antakse, ja tal on rohkem kui küllalt, kellel aga ei ole, selle käest võetakse ära seegi, mis tal on.
For vnto every man that hath shalbe geven and he shall have aboundance: and from him that hath not shalbe taken awaye even that he hath.
30 Ja see vääritu sulane visake välja pimedusse! Seal on ulgumine ja hammaste kiristamine.“
And cast yt vnprofitable servaunt into vtter dercknes: there shalbe wepynge and gnasshinge of teeth.
31 Aga kui Inimese Poeg tuleb oma auhiilguses kõigi inglite saatel, siis ta istub oma auhiilguse troonile.
When the sonne of ma cometh in his glorie and all the holy angels wt him then shall he syt vpon the seate of his glorie
32 Ja tema ette kogutakse kõik rahvad ja ta eraldab nad üksteisest, nagu karjane eraldab lambad sikkudest,
and before him shalbe Gaddred all nacions. And he shall seperate the one from a nother as a shepherde deuideth the shepe from the gootes.
33 ja seab lambad oma paremale, sikud aga vasakule käele.
And he shall set the shepe on his right honde and the gotes on the lyfte.
34 Siis ütleb Kuningas neile, kes on ta paremal käel: „Tulge teie, keda mu Isa on õnnistanud! Võtke vastu oma pärand, Kuningriik, mis teile on valmis pandud maailma loomisest peale!
Then shall the kynge saye to them on his right honde: Come ye blessed chyldren of my father inheret ye the kyngdo prepared for you from the beginninge of the worlde.
35 Sest mul oli nälg ja te andsite mulle süüa; mul oli janu ja te andsite mulle juua; ma olin võõras ja te võtsite mu vastu;
For I was anhongred and ye gave me meate. I thursted and ye gave me drinke. I was herbourlesse and ye lodged me.
36 ma olin alasti ja te riietasite mind; ma olin haige ja te tulite mind vaatama; ma olin vangis ja te tulite minu juurde.“
I was naked and ye clothed me. I was sicke and ye visited me. I was in preson and ye came vnto me.
37 Siis küsivad õiged temalt: „Issand, millal me nägime sind näljasena ja toitsime sind, või janusena ja jootsime sind?
Then shall ye righteous answere him sayinge master whe sawe we ye anhongred and feed the? or a thurst and gave ye drinke?
38 Millal me nägime sind võõrana ja võtsime sind vastu, või alasti ja riietasime sind?
when sawe we ye herbourlesse and lodged the? or naked and clothed the?
39 Millal me nägime sind haigena või vangis ja külastasime sind?“
or when sawe we the sicke or in preson and came vnto the?
40 Ja kuningas vastab neile: „Tõesti, ma ütlen teile, mida te iganes olete teinud kellele tahes mu kõige pisematest vendadest, seda te olete teinud mulle!“
And ye kynge shall answere and saye vnto them: verely I saye vnto you: in as moche as ye have done it vnto one of ye leest of these my brethren ye have done it to me.
41 Siis ütleb ta neile, kes on ta vasakul käel: „Minge ära minu juurest, te neetud, igavesse tulle, mis on pandud valmis kuradile ja tema inglitele! (aiōnios g166)
Then shall the kynge saye vnto them that shalbe on the lyfte hande: departe from me ye coursed into everlastinge fire which is prepared for the devyll and his angels. (aiōnios g166)
42 Sest mul oli nälg ja te ei andnud mulle süüa; mul oli janu ja te ei andnud mulle juua;
For I was an hungred and ye gave me no meate. I thursted and ye gave me no drinke.
43 ma olin võõras ja te ei võtnud mind vastu; ma olin alasti ja te ei riietanud mind; ma olin haige ja vangis ja te ei tulnud mind vaatama.“
I was herbourlesse and ye lodged me not. I was naked and ye clothed me not. I was sicke and in preson and ye visited me not.
44 Siis küsivad temalt ka nemad: „Issand, millal me nägime sind näljasena või janusena või võõrana või alasti või haigena või vangis, ega aidanud sind?“
Then shall they also answere him sayinge: master when sawe we the an hungred or a thurst or herbourlesse or naked or sicke or in preson and did not ministre vnto the?
45 Siis ta vastab neile: „Tõesti, ma ütlen teile, mida te iganes olete jätnud tegemata kellele tahes mu kõige pisematest vendadest, seda te olete jätnud tegemata minulegi.“
Then shall he answere the and saye: Verely I saye vnto you in as moche as ye did it not to one of ye leest of these ye did it not to me.
