Markuse 11
1 Kui nad lähenesid Jeruusalemmale ning tulid Betfagesse ja Betaaniasse Õlimäe juurde, läkitas Jeesus kaks oma jüngritest
Iyesusnat b́ danifwotsn Iyerusalem maants t'infe boowor Bete Fagenat Bitaniya eteets dats weeron waat Debrezeyit gurok bo bodi, Maniyako Iyesus b́ danifwotsitse gitwotssh hank'o ett b́ woshi,
2 sõnadega: „Minge külla, mis on teie ees. Kohe sinna jõudes te leiate kinniseotud sälu, kelle seljas ei ole istunud veel keegi. Siduge ta lahti ja tooge siia!
«It shinatse fa'a galuts shino ameree, bíyok it bodtsok'on konúwor ik asho bíyats kesh b́ danaw daazna'o tipetso daatsitute, bíno biishde'er hakan de'ewore.
3 Ja kui keegi küsib, miks te seda teete, siis öelge, et Issand vajab teda ja saadab ta peatselt tagasi!“
Konwor asho ‹Eegishe han it k'aliri?› bí'etala ‹Doonzosh b́ geytsotsnee erere, manoró aani doyitwe, › erere.»
4 Jüngrid läksid, leidsid sälu ukse külge seotuna tänaval ja päästsid ta lahti.
Bowere amt daaz na'aman weeri gúúratse maa úratse tipetsok'on daatst bobitsi.
5 Mõned sealseisjatest küsisid: „Miks te sälu köidikuist vabastate?“
Manoor manoke need'dek't teshts ashuwotsitse ik ikwots «Daazna'o it biitsir eegoshe?» ett bo aati.
6 Ja jüngrid vastasid neile nõnda, nagu Jeesus oli käskinud, ja neil lasti minna.
Bowere Iyesus boosh b́ keewtso bo keewi, ashuwotsu k'az bok'r.
7 Nad tõid sälu Jeesuse juurde, heitsid oma kuued ta peale ning Jeesus istus sälu selga.
B́ danifwotsu daazna'o Iyesus maants dek'boweyi, bo tahono daazna'o jik'ats bo geere Iyesus bíats beeb́dek'i.
8 Ja paljud laotasid tee peale oma rõivaid, ja teised väljadelt lõigatud oksi.
Ash aywotswere bo shemo weeratsa bo es'fera bo tesh, k'atswotswere bodootse maarets miti jaabo k'ut'dek't werindatsa bo es'fera boteshi.
9 Ja need, kes käisid Jeesuse eel ja järel, hüüdsid: „Hoosanna!“„Õnnistatud olgu, kes tuleb Issanda nimel!“
Shin shinats beshtswotsnat shutsatse shoy dek't weyiru jamwots, «Hosa'ana! Doonzo shútson wetwóniye deereke!
10 „Õnnistatud olgu meie isa Taaveti saabuv kuningriik!“„Hoosanna kõrgeimas taevas!“
Weyiru nonih Dawit mengestu deerekiye! darotsno hosa'ana!» ett bo kúhi.
11 Jeesus saabus Jeruusalemma. Ta sisenes templisse ja silmitses kõike ümberringi, kuid kuna aeg oli juba hiline, läks ta koos nende kaheteistkümnega Betaaniasse.
Iyesuswere Iyersalemi b́ bodtsok'on Ik'i moots b́ kindi, gúúrmanatse fa'a keew jamo b́ s'ííli, datsonu b́'iltsotse tatse gitwotsnton Iyerusalemitse kesht Betaniy maants bí ami.
12 Ja järgmisel päeval Betaaniast lahkumisel tundis Jeesus nälga.
Yaatsok'ono Betaniyere bo aanor Iyesus k'ak'bwtsi.
13 Nähes eemal lehis viigipuud, läks ta vaatama, kas seal ka vilju on. Puu juurde jõudes ei leidnud ta aga midagi peale lehtede, sest ei olnud viigimarjade aeg.
Bmaaró atts belesi mitu wokoon bek't daneraka shuwo biyatse b́datseyala et bmaand bí ami, ernmó bmaand b́ t'inor belesi shuwo b́ borafa'otse maaroniye okoon eegor biyatse daatsratse.
14 Jeesus ütles puule: „Ärgu keegi enam iialgi söögu sinu vilja!“Ja ta jüngrid kuulsid seda. (aiōn g165)
Mansho Iyesus belesi mitush, «Haniyak konwor ni atse shuwo maak'aye!» bí et. Han b́ keewferowere b́ danifwots boshishi. (aiōn g165)
15 Jeruusalemma jõudes läks Jeesus templisse ning hakkas välja ajama neid, kes seal müüsid ja ostsid. Ta lükkas kummuli rahavahetajate lauad ja tuvimüüjate pingid
Iyerusalemits bobodtsok'on Ik'i moots kindt bítse kemirwotsnat keewiru ashuwotsi kisho dek' b́twi, giz wonyirwots t'arap'ezonat kúrkúnd kemirwots jorwotsi b́ gúp'shi,
16 ega lubanud, et keegi kannaks kaupa läbi pühakoja.
Asho konnor b́ wotiyal, eegi naari k'ac'o b́ wotiyalor, kurde'er Ik' k'oni maa manitse b́sha'erawok'o b́baziyi.
17 Ta õpetas neid: „Eks ole kirjutatud: „Minu koda hüütagu palvekojaks kõigile rahvastele“? Aga teie olete teinud selle röövlikoopaks!“
Hank'o ett boon b́ daniy, « ‹T moo ash jamosh Ik' k'oni maa etitwe!› ett gut'eratsa? Itmo bik'tswotssh goop'ee it woshi.»
18 Ülempreestrid ja kirjatundjad said sellest kuulda ning otsisid võimalust Jeesust tappa, sest nad kartsid teda, kuna kogu rahvas oli vapustatud tema õpetusest.
Kahni naashwotsnat Muse nemo danyrwots man b́keewfere bo shishi, ash jamonu b́ daniru danmaanatse tuutson adt boteshtsotse bín shatbowtsi, mann aak'ok'alde'er bín bo t'afiyet malo bo geefera botesh.
19 Õhtu saabudes läksid Jeesus ja jüngrid linnast välja.
Datsonwere b́ iltsok'on Iyesusnat b́ danifwotsn kitotse k'az bokeshi.
20 Varahommikul nägid nad viigipuust möödudes, et see oli juurteni ära kuivanud.
Yaats guurok'on weeron beshefetst belesi mit man b s'ap'onton shuuk'wtsat biere bobek'i.
21 Peetrusele meenus, mis oli juhtunud, ja ta ütles Jeesusele: „Rabi, vaata! Viigipuu, mille sa needsid, on ära kuivanud!“
P'et'roswere keewman gawdek't Iyesussh «Danifono! hambe, n c'ashts mitú shuuk' wtserane» bí et.
22 Jeesus vastas neile: „Olgu teil usku Jumalasse!
Iyesuswere boosh hank'o bí eti, «Ik'one amanore,
23 Tõesti, ma ütlen teile, kui keegi ütleb sellele mäele: „Tõuse paigast ja lange merre!“ega kõhkle oma südames, vaid usub, et see, mis ta ütleb, sünnib, siis see saabki talle!
Aarikoniye itsh ti etiri, konwor asho b́ nibotse b́ nibon amanar b́geyiyal keew jamo bísh b́wotitwok'o amanar, guran ‹Hanoke tuur aats k'arots shap'ewe, › bí'etal bísh wotitwe.
24 Seepärast ma ütlen teile, kõike, mida te palves palute – uskuge, et te olete selle saanud, ja see saabki teile!
Eshe itsh keewirwe, Ik' k'onon konnari keewonor it k'oniyal itsh k'alk'retsok'o woshr amanore, it k'oniru jamone itsh ímetwe.
25 Ja kui te olete palvetamas, siis andke andeks, kui teil on midagi kellegi vastu, et ka teie Isa, kes on taevas, annaks teie eksimused teile andeks.
Darotse fa'o itnih it morro itsh oorowe bí etetwok'o, itwere k'onosh itned'or, asho ik keewon iti irire wotiyal bísh orowa erere. [
26 Kui te aga ei anna andeks, siis ei anna ka teie Isa, kes on taevas, teie eksimusi teile andeks.“
It k'oshwots fints morro boosh orowe eto itk'azalmó darotse fa'o it nih it fints morrosh itshor orowe eraatse.»]
27 Nad tulid taas Jeruusalemma. Kui Jeesus kõndis templis, astusid ülempreestrid, kirjatundjad ja rahvavanemad tema juurde.
Aaninwere Iyerusalem maants boweyi, Iyesuswere Ik' mootse ananoke b́befere kahni naashwots, Muse nemono danifwotsnat eenash eenashwotsn b́ maants waat́
28 Nad nõudsid temalt: „Millise meelevallaga sa seda kõike teed? Kes on andnud sulle selle meelevalla neid asju teha?“
«Keewanotsi n finir kon aloneya?» himó keewanotsi n k'alitwok'o alo neesh imtso kone? ett bín boaati.
29 Jeesus vastas: „Minagi küsin teilt midagi. Teie vastake mulle, ja siis ma ütlen teile, millise meelevallaga ma seda teen.
Iyesuswere boosh hank'owa bí et, «Taawere iti ik keewo aatitwe, it taash it aaniyal, taawere keewanotsi kon alon t k'alirwok'o itsh keewitwe.
30 Kas Johannese ristimine oli taevast või inimestest? Öelge mulle!“
Yohans gupo Ik'okike moo ashokike? Aab taash anyibe'ere, » bí eti.
31 Nad arutasid omavahel: „Kui me ütleme, et taevast, siis ta ütleb: „Miks te siis ei uskunud teda?“
Bowere, «And eshe eega erono?» Eton boatsatsewo shiyewo dek't botwi, « ‹Ik'okne› no etal ‹Beree eegoshe bín amano itk'azi?› eteetwe,
32 Aga kui me ütleme, et inimestest…“(Nad kartsid rahvast, sest kõikide meelest oli Johannes tõepoolest olnud prohvet.)
‹Ashokike, › no eetale?» Mank'o bo erawok'o ash jamo Yohansi arikon nebiyiye bo eetfosh shatbowtsi.
33 Nii nad vastasid Jeesusele: „Me ei tea!“„Ega siis minagi ütle teile, millise meelevallaga ma seda teen, “ütles Jeesus.
Mansha, «Noo danatsone.» ett bo aani. Iyesuswere, «Béré taawor kon alon keewanotsi tfinirwok'oo itsh keeweratse, » bí eti.
