Mark 4
1 And again he began to teach by the shore of the lake; and there was gathered to him a very great multitude, so that he went into a boat, and sat down in it upon the lake; and all the multitude was by the lake on the land.
Jeesus hakkas taas õpetama järve ääres. Tema juurde kogunes nii palju rahvast, et ta pidi astuma paati ja istuma selles järvel, samal ajal kui inimesed seisid piki kallast vee serval.
2 And he taught them many things in parables, and said to them in his teaching,
Ta õpetas neile palju asju tähendamissõnadega ja rääkis neile oma õpetuses:
3 Hearken: Behold, a sower went forth to sow.
„Kuulake! Põllumees läks välja külvama.
4 And it came to pass, as he sowed some seeds fell by the way-side; and the birds came and devoured them.
Kui ta külvas, kukkus osa seemet teeveerele ning linnud tulid ja nokkisid selle.
5 And others fell on rocky ground, where they had not much earth; and they sprung up immediately, because they had no depth of earth.
Osa kukkus kivisele maale, kus ei olnud palju mulda, ja see idanes kohe, sest muld ei olnud sügav.
6 But when the sun was up, they were scorched; and because they had no root, they withered away.
Aga kui päike tõusis, kuivasid taimed ära, sest neil ei olnud juurt.
7 And others fell among thorns; and the thorns grew up, and choked them, and they yielded no fruit.
Osa seemet kukkus ohakate sekka, ning ohakad sirgusid ja lämmatasid taimed, nii et need ei kandnud vilja.
8 And others fell on good ground, and shooting up and growing yielded fruit; and bore as much as thirty, and sixty, and a hundred fold.
Aga osa seemet kukkus heasse mulda. See idanes ja kasvas ja kandis vilja: mõni kolmkümmend, mõni kuuskümmend, mõni sada korda rohkem.“
9 And he said, He that hath ears to hear, let him hear.
Ja ta ütles: „Kellel kõrvad on kuulda, see kuulgu!“
10 And when he was in private, they who were about him, with the twelve, asked him about the parables.
Kui Jeesus üksi oli, küsisid kaksteist jüngrit, ja teised tema ümber, temalt seletust tähendamissõnade kohta.
11 And he said to them, To you hath been given the mystery of the kingdom of God; but to them, who are without, all things are done in parables; t
Ta ütles neile: „Teie kätte on antud Jumala riigi saladus, aga neile, kes on väljas, räägitakse kõike tähendamissõnadega,
12 hat seeing they may see, and not perceive, and hearing they may hear, and not understand; lest they should turn, and be forgiven.
„et nad vaataksid ega näeks ja kuuleksid ega mõistaks, sest muidu nad pöörduksid, ja neile antaks andeks.““
13 And he saith to them, Know ye not this parable? and how will ye know all the parables?
Siis ütles Jeesus neile: „Kas te ei mõista selle tähendamissõna tähendust? Kuidas te siis võiksite mõista ühtki tähendamissõna?
14 The sower soweth the word.
Külvaja külvab sõna.
15 And these are they by the wayside, those where the word is sown, and when they have heard, Satan cometh immediately, and taketh away the word that was sown in them.
Mõned inimesed on nagu teeveered, kuhu sõna langeb. Niipea kui nad seda kuulevad, tuleb saatan ja võtab ära neisse külvatud sõna.
16 And these in like manner are they that are sown on the rocky places, those, who, when they have heard the word, immediately receive it with joy,
Kivisele maale külvatu sarnased on need, kes sõna kuuldes võtavad selle kohe rõõmuga vastu,
17 and have no root in themselves, but endure only for a time; then, when affliction or persecution ariseth on account of the word, they immediately fall away.
ent neil pole juurt ja nad püsivad lühikest aega. Kui siis sõna pärast tuleb tüli või tagakius, langevad nad kiiresti.
18 And others are they that are sown among the thorns; these are they who hear the word,
Ohakate sekka külvatu sarnased on need, kes sõna küll kuulevad,
19 but the cares of the world, and the deceitfulness of riches, and the lusts of other things entering in, choke the word, and it becometh unfruitful. (aiōn g165)
ent elumured ja rikkuse petlik ahvatlus ja mitmesugused muud soovid tulevad ja lämmatavad sõna nii, et see jääb viljatuks. (aiōn g165)
20 And these are they who are sown on the good ground; such as hear the word, and receive it; and bear fruit, thirty, sixty, and a hundred fold.
Kuid heasse mulda külvatu on need, kes sõna kuulevad ja selle vastu võtavad ja vilja kannavad: mõni kolmkümmend, mõni kuuskümmend, mõni sada korda rohkem.“
21 And he said to them, Is a lamp brought to be put under the bushel, or under the bed, and not to be set on the lamp-stand?
Jeesus ütles neile: „Kas lamp tuuakse tuppa selleks, et see panna vaka või voodi alla? Eks panda see pigem lambijalale?
22 For there is nothing secret, unless to be made known; nor was any thing hidden, but that it should come to light.
Sest kõik peidetu on olemas vaid avalikuks saamiseks, kõik varjatu vaid ilmsiks tulemiseks.
23 If any one hath ears to hear, let him hear.
Kui kellelgi on kõrvad kuulda, see kuulgu!“
24 And he said to them, Take heed what ye hear. With what measure ye mete, it will be measured to you, and more will be added to you.
Ja Jeesus ütles neile: „Pange tähele, mida te kuulete! Mis mõõduga teie mõõdate, sellega mõõdetakse ka teile, ja enamgi veel.
25 For he that hath, to him will be given; and he that hath not, from him will be taken away even what he hath.
Kellel on, sellele antakse, ja kellel ei ole, selle käest võetakse seegi, mis tal on.“
26 And he said, Thus is the kingdom of God, as when a man has cast seed upon the ground,
Jeesus ütles ka: „Just selline on Jumala riik: mees viskab seemne mulda.
27 and sleeps and rises night and day, and the seed springs and grows up, he knows not how.
Ta heidab magama või ärkab üles, öösel ja päeval, ning seeme idaneb ja kasvab, kuid ta ei tea, kuidas.
28 For the earth brings forth fruit of itself, first the blade, then the ear, then the full grain in the ear.
Maa kannab vilja iseenesest, esmalt orast, siis päid, siis täit tera viljapea sees.
29 But when the fruit puts itself forth, immediately he sends out the sickle, because the harvest is come.
Aga niipea kui vili on küps, saadab ta sirbi, sest lõikusaeg on käes.“
30 And he said, To what shall we liken the kingdom of God? or under what comparison shall we set it forth?
Ja Jeesus ütles: „Millega võiks võrrelda Jumala riiki või millise tähendamissõnaga seda kujutada?
31 It is like a grain of mustard, which, when it is sown in the earth, is less than all the seeds that are in the earth;
See on nagu sinepiseeme, mis on väikseim kõigist seemneist maa peal.
32 and when it is sown, it grows up, and becomes greater than all the herbs, and puts forth great branches, so that the birds of the air can lodge under its shade.
Ent kui see on külvatud, siis see võrsub ja kasvab suuremaks kõigist aiataimedest ja kasvatab suured oksad, nii et taeva linnud võivad pesitseda selle varjus.“
33 And with many such parables he spoke the word to them, as they were able to hear.
Ja Jeesus rääkis neile Jumala sõna paljude selliste tähendamissõnadega, nii palju kui nad suutsid mõista.
34 But without a parable he did not speak to them; but in private he explained all things to his own disciples.
Aga ilma tähendamissõnata ei rääkinud ta neile midagi. Kuid omavahel olles seletas ta jüngritele kõike.
35 And on the same day, when the evening was come, he saith to them, Let us pass over to the other side.
Samal päeval õhtu jõudes ütles Jeesus jüngritele: „Lähme vastaskaldale!“
36 And leaving the multitude, they take him with them, as he was, in the boat; and there were also other boats with him.
Nad jätsid rahvahulga maha ning võtsid Jeesuse kaasa, nii nagu ta paadis oli; ka teisi paate oli temaga.
37 And there arose a great storm of wind, and the waves heat into the boat, so that it was already filling.
Järsku tõusis tugev raju ja lained lõid üle paadi, nii et paat juba täitus veest.
38 And he was in the stern, asleep on the pillow; and they awake him, and say to him, Teacher, carest thou not that we are perishing?
Aga Jeesus magas paadipäras, pea padjal. „Õpetaja, kas sa ei hooli sellest, et me upume?“hüüdsid jüngrid teda üles äratades.
39 And he arose, and rebuked the wind, and said to the waves, Peace! be still! And the wind ceased, and there was a great calm.
Jeesus tõusis püsti, sõitles tuult ja ütles lainetele: „Vait! Olge tasa!“Ja tuul rauges ning järvepind muutus täiesti tasaseks.
40 And he said to them, Why are ye so fearful? How is it that ye have not faith?
Jeesus ütles jüngritele: „Miks te olete nii hirmul? Kuidas teil ei ole usku?“
41 And they feared exceedingly, and said one to another, Who then is this, that even the wind and the waves obey him?
Neid valdas aga suur aukartus ja nad küsisid üksteiselt: „Kes see mees küll on, et isegi tuul ja lained kuuletuvad talle?“
