< Masengo 9 >
1 Katema ko che Sauli ŵapundile kwajogoya nnope ŵakwakuya Ambuje kuti chiŵaulaje. Ŵajawile kwa Jwambopesi Jwankulu,
Mas Saulo, ainda respirando ameaças e massacres contra os discípulos do Senhor, foi ao sumo sacerdote
2 kukuŵenda ŵaape chikalata chakwamanyisya mmajumba ga kupopelela ga ku Damesiki kula kuti, ŵaasimanaga kweleko ŵandu ŵakulikuya Litala lya Ambuje, achalume atamuno achakongwe ŵakamule ni kwaikanawo ku Yelusalemu.
e pediu-lhe cartas às sinagogas de Damasco, para que, se encontrasse algum que fosse do Caminho, fosse homem ou mulher, pudesse levá-los presos a Jerusalém.
3 Nambo che Sauli paŵaliji mwitala pachiŵandi ni kwika ku Damesiki, chisisimuchile lulanga kutyochela kwinani lwalanguchisye mbande syose.
Enquanto viajava, aproximou-se de Damasco, e de repente uma luz do céu brilhou ao seu redor.
4 Ŵagwile paasi ni kupilikana liloŵe lichasalilaga, “Che Sauli, che Sauli! Ligongo chi nkuunagasya?”
Ele caiu na terra, e ouviu uma voz que lhe dizia: “Saulo, Saulo, por que você me persegue?
5 Che Sauli nombe ŵausisye, “Ambuje, ana ŵaani alakwe?” Ni liloŵe lyo lyajanjile, “Uneji ndili Che Yesu junkunlagasya.
Ele disse: “Quem és tu, Senhor?” O Senhor disse: “Eu sou Jesus, a quem vocês estão perseguindo.
6 Nambo sambano njime, njinjile mmusi ni kweleko chansalile chachikummajila kuchipanganya.”
Mas levantai-vos e entrai na cidade, então vos será dito o que deveis fazer”.
7 Ni ŵandu ŵaŵaliji pamo nawo mu ulendo ŵala, ŵajimi ali jii, ŵapilikanaga liloŵe lyo nambo nganammona mundu.
Os homens que viajaram com ele ficaram sem palavras, ouvindo o som, mas não vendo ninguém.
8 Che Sauli ŵajimi, nambo paŵatatanukwile meeso gakwe nganakombola kuchiwona chachili chose, nipele ŵandu ŵaŵalongene nawo ŵala ŵankamwile nkono ni kunnongosya mpaka ku Damesiki.
Saul levantou-se do chão, e quando seus olhos foram abertos, ele não viu ninguém. Eles o conduziram pela mão e o trouxeram para Damasco.
9 Che Sauli ŵatemi moŵa gatatu pangalola, ni nganalya natamuno kung'wa chachili chose.
Ele ficou sem visão por três dias, e não comeu nem bebeu.
10 Ku Damesiki ko jwapali jwakulijiganya ju Che Yesu liina lyakwe che Anania. Ambuje ŵammilasile mu yakwiwona, “Che Anania!” Che Anania ŵajitiche, “Une ndili pelepa Ambuje.”
Agora havia um certo discípulo em Damasco chamado Ananias. O Senhor lhe disse em uma visão: “Ananias!”. Ele disse: “Eis que sou eu, Senhor”.
11 Ambuje ŵansalile, “Njimuche njaule ku litala lyalikuŵilanjikwa Litala Lyagoloka, nkauchilichisye mu nyuumba ji che Yuda mundu liina lyakwe che Sauli jwa ku Taso. Ni sambano ali nkupopela,
O Senhor disse-lhe: “Levanta-te e vai para a rua que se chama Reto, e pergunta na casa de Judá por um chamado Saulo, um homem de Tarso”. Pois eis que ele está orando,
12 nombewo mu yakwiwona ambweni mundu liina lyakwe che Anania achijinjilaga nkati ni kunsajichila makono gakwe kuti akombole kulola sooni.”
e numa visão ele viu um homem chamado Ananias entrando e impondo suas mãos sobre ele, para que ele pudesse receber sua visão”.
13 Nambo che Anania ŵajanjile, “Ambuje, mbilikene ngani sya mundu ju kutyochela kwa ŵandu ŵajinji, mbilikene yangalumbana iŵaapanganyichisye ŵaswela ŵenu ku Yelusalemu kula.
Mas Ananias respondeu: “Senhor, tenho ouvido de muitos sobre este homem, quanto mal ele fez a seus santos em Jerusalém”.
14 Ni apano aiche ali ni ulamusi kutyochela kwa achakulu ŵambopesi, ŵakamule ŵandu wose ŵakunkulupilila mmwe Che Yesu.”
Aqui ele tem autoridade dos chefes dos sacerdotes para prender a todos os que invocam seu nome”.
15 Nambo Ambuje ŵansalile che Anania, “Njauleje pe, pakuŵa naasagwile kuti andumichile, ajenesye ngani syangu kwa ŵandu ŵangaŵa Ŵayahudi ni kwa mamwenye ni kwa Ŵaisilaeli nombe.
Mas o Senhor lhe disse: “Vá seu caminho, pois ele é meu vaso escolhido para levar meu nome diante das nações e dos reis, e dos filhos de Israel”.
16 Uneji nansyene chinaalosye indu yekulungwa ichaŵajilwe kulagaswa nayo kwaligongo lyangu.”
Pois eu lhe mostrarei quantas coisas ele deve sofrer por causa do meu nome”.
17 Nipele, che Anania ŵajawile ni kwinjila mu nyuumba jo. Ŵaasajichile makono che Sauli ni kuti, “Nlongo njangu che Sauli, Ambuje Che Yesu juŵakukopochele pamwaliji mwitala kwika apano, andumile kuti nkombole kulola sooni ni kugumbaswa Mbumu jwa Akunnungu.”
Ananias partiu e entrou na casa. Impondo suas mãos sobre ele, ele disse: “Irmão Saul, o Senhor, que te apareceu no caminho pelo qual vieste, enviou-me para que recebesses tua visão e fosses cheio do Espírito Santo”.
18 Papopo yagwile mmeeso mwakwe che Sauli indu mpela ikalaŵesya ni ŵakombwele kulola sooni. Ni ŵajimwiche ni kubatiswa.
Imediatamente algo como uma balança caiu de seus olhos, e ele recebeu sua visão. Ele se levantou e foi batizado.
19 Nipele ŵalile chakulya ni kukola machili sooni. Che Sauli ŵatemi pamo ni ŵakulijiganya ŵa Che Yesu kwa moŵa kanandi ku Damesiki kula.
Ele tomou comida e foi fortalecido. Saulo ficou vários dias com os discípulos que estavam em Damasco.
20 Papopo ŵatandite kulalichila mmajumba ga kupopelela ga Ŵayahudi kuti Che Yesu ali Mwana jwa Akunnungu.
Imediatamente nas sinagogas, ele proclamou o Cristo, que ele é o Filho de Deus.
21 Ŵandu wose ŵaŵampilikene ŵasimosile ni kuti, “Ana jweleju ngaŵa julajula jwaŵauleje aŵala ŵaŵankulupililaga Che Yesu ku Yelusalemu kula? Ni sooni ŵaiche akuno kuti ŵakamule ŵanyawo ni kwajausya kwa achakulu ŵambopesi!”
Todos os que o ouviram ficaram espantados e disseram: “Não é este aquele que, em Jerusalém, fez estragos com aqueles que invocavam este nome? E ele tinha vindo aqui com a intenção de trazê-los presos diante dos chefes dos sacerdotes”!
22 Che Sauli ŵapundile kukola machili, ni kwasimosya Ŵayahudi ŵakutama ku Damesiki iŵatite pakulosya pangasisa kuti, Che Yesu ali Kilisito.
Mas Saulo aumentou mais em força, e confundiu os judeus que viviam em Damasco, provando que este é o Cristo.
23 Pagapite moŵa gamajinji, Ŵayahudi ŵajilene ni kusosa itajile pakwaulaga che Sauli.
Quando muitos dias foram cumpridos, os judeus conspiraram juntos para matá-lo,
24 Nambo che Sauli ŵapilikene ngani jo. Nipele ŵandu ŵaliji nkwajuŵilila mminango ja kwinjilila mmusi wo muusi ni chilo, kuti ŵaulaje.
mas sua trama ficou conhecida de Saulo. Eles observavam os portões dia e noite para poderem matá-lo,
25 Nambo chilo chimo ŵakulijiganya ŵakwe ŵanjigele mu chitundu ni kumpelesya pepowo pa likumba lya musi ni kunselelesya mpaka paasi.
mas seus discípulos o levaram pela noite e o decepcionaram através do muro, baixando-o em uma cesta.
26 Che Sauli paŵaiche ku Yelusalemu ŵasachile kuliwanganya ni ŵakulijiganya ŵane ŵala. Nambo wose ŵanjogwepe, nganakulupilila kuti che Sauli ŵaliji jwakulijiganya njao.
Quando Saulo chegou a Jerusalém, ele tentou se juntar aos discípulos; mas todos tinham medo dele, não acreditando que fosse um discípulo.
27 Nipele che Banaba ŵanjigele che Sauli ni kunjausya kwa achinduna, ni kwasalila yankati che Sauli iŵatite pakwawona Ambuje Che Yesu mwitala ni kukunguluka nawo, ni iŵatite pakwalalichila ŵandu ngani si Che Yesu pangali lipamba ku Damesiki kula.
Mas Barnabé o tomou e o trouxe até os apóstolos, e lhes declarou como havia visto o Senhor no caminho, e que havia falado com ele, e como em Damasco havia pregado corajosamente em nome de Jesus.
28 Nipele che Sauli ŵatemi pamo nawo, ni ŵajesile mu Yelusalemu mose achilalichilaga ŵandu Liloŵe lya Ambuje pangali lipamba.
Ele estava com eles entrando em Jerusalém,
29 Ni sooni ŵakungulwiche ni kukanilana ni Ŵayahudi ŵakuŵecheta Chigiliki, nambo ŵanyawo ŵasachile kummulaga.
preaching corajosamente em nome do Senhor Jesus. Ele falou e disputou contra os helenistas, mas eles estavam procurando matá-lo.
30 Ŵakukulupilila ŵala paŵaimanyilile yeleyo, ŵanjigele che Sauli ni kunjausya ku Kaisalia, ni ŵannesile kweleko kuti ajaule ku Taso.
Quando os irmãos souberam disso, o levaram para Cesaréia e o enviaram para Tarso.
31 Katema ko mpingo wa ŵandu ŵakunkulupilila Kilisito ŵala ŵakwete chitendewele ku Yudea kose ni ku Galilaya kose ni ku Samalia kose. Mbumu jwa Akunnungu ŵapele machili ni ŵajonjesyeche ni ŵatemi kwa kwajogopa Ambuje.
Assim, as assembléias em toda a Judéia, Galiléia e Samaria tiveram paz e foram construídas. Elas foram multiplicadas, caminhando no temor do Senhor e no conforto do Espírito Santo.
32 Che Petulo paŵaliji nkwendajenda pali pose, ŵaiche sooni kwa ŵakukulupilila ŵakutama ku Luda.
Enquanto Peter ia por todas essas partes, ele desceu também para os santos que viviam em Lydda.
33 Ŵansimene kweleko mundu jwakuŵilanjikwa che Ainea, juŵagonile pa chindanda kwa yaka nsano ni itatu pakuŵa ŵatatele.
Lá ele encontrou um certo homem chamado Enéas, que tinha estado acamado por oito anos porque estava paralisado.
34 Nipele, che Petulo ŵansalile, “Che Ainea, Che Yesu Kilisito akunnamisya. Njimuche, ntandiche chindanda chenu.” Papopo che Ainea ŵajimwiche.
Pedro lhe disse: “Enéas, Jesus Cristo te cura”. Levante-se e faça sua cama”. Imediatamente ele se levantou.
35 Ŵandu wose ŵaŵatemi ku Luda ni ku Shaloni ŵambweni che Ainea, ni wose ŵankulupilile Ambuje.
Todos os que viviam em Lydda e em Sharon o viram, e se voltaram para o Senhor.
36 Ku Yopa ko jwapali jwakulijiganya jwankongwe liina lyakwe che Tabisa, mu Chigiliki che Doka, malumbo gakwe, ngolombwe. Jweleju ŵapanganyaga yambone ni kwakamuchisya ŵakulaga moŵa gose.
Agora havia em Joppa um certo discípulo chamado Tabitha, que quando traduzido significa Dorcas. Esta mulher estava cheia de boas obras e atos de misericórdia que ela fez.
37 Moŵa gala ŵalwasile ni ŵajasiche. Ŵandu ŵagajojesye malilo gakwe ni ŵagaŵisile mu chuumba cha mwinani.
Naqueles dias, ela ficou doente e morreu. Quando a haviam lavado, a colocaram em uma sala superior.
38 Ku Yopa nganikutalikangana ni ku Luda, nipele ŵakulijiganya paŵapilikene kuti che Petulo ali ku Luda, ŵalajisye ŵandu ŵaŵili kukwao ni kwachondelela kuti, “Nnyiche chitema pe kukwetu.”
Como Lydda estava perto de Joppa, os discípulos, ouvindo que Pedro estava lá, mandaram dois homens até ele, implorando-lhe que não demorasse em vir até eles.
39 Nipele, che Petulo ŵalongene nawo. Paŵaiche, ŵanlongwesye ku chuumba cha mwinani. Kweleko ŵaŵililwe ni achiŵankwawo wose ŵansyungwile che Petulo achililaga ni kwalosya minjilo ni yakuwala ine iŵaipanganyisye che Doka akanaŵe kwasika.
Peter se levantou e foi com eles. Quando ele chegou, eles o trouxeram para a sala de cima. Todas as viúvas ficaram ao seu lado chorando e mostrando as túnicas e outras vestes que Dorcas tinha feito enquanto estava com elas.
40 Che Petulo ŵaakopwesye paasa wose, ŵatindiŵele ni kupopela. Nipele, ŵagagalauchile malilo gala ni kuti, “Che Tabisa njimuche.” Nombejo ŵatatanukwile meeso gao, ni paŵaweni che Petulo ŵajimwiche ni kutama.
Peter enviou a todas elas, ajoelhou-se e rezou. Voltando-se para o corpo, ele disse: “Tabitha, levante-se!”. Ela abriu os olhos, e quando viu Peter, sentou-se.
41 Che Petulo ŵankamwile nkono ni kunjimika, ni ŵaaŵilasile ŵandu ŵakukulupilila ni ŵaŵililwe ni achiŵankwawo ŵala, ŵapele ali jwanjumi.
Ele deu a ela sua mão e a levantou. Chamando os santos e as viúvas, ele a apresentou viva.
42 Ngani jo jajenele papali pose ku Yopa ko, ni ŵandu ŵajinji ŵaakulupilile Ambuje.
Isto se tornou conhecido em toda Joppa, e muitos acreditavam no Senhor.
43 Che Petulo ŵalonjele ku Yopa kula moŵa gampepe, achitamaga mu nyuumba ja mundu jwakuŵilanjikwa che Simoni jwakukolosya mapende.
Ele ficou muitos dias em Joppa com um curtidor chamado Simon.